Süsinikuneutraalne keemiatööstus
Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Põlevkivi kõrval võetakse toorainena kasutusele plastijäätmed ning vanarehvid.
Aitame vähendada keskkonnaprobleeme
Euroopas tekib aastas miljoneid tonne taaskasutamatut prügiplasti ja vanarehve, mis ümbertöötlemisvõimaluste vähesuse tõttu põletatakse või ladestatakse. Keskkonnale on see tohutu koormus.
Meie aastakümnete pikkused kogemused ja ainulaadne oskusteave võimaldavad need jäätmed Enefiti pürolüüsitehastes koos põlevkiviga ümber töödelda ja toota tarbekaupade valmistamiseks vajalikke keemiatooteid. Elukaare lõpus saavad prügiks muutunud plastid uuesti meie tooraineks. Tekib suletud ring.
Ringmajandusel põhinev keemiatööstus on peaaegu täielikult jäätmevaba, sest iga etapi kõrvalprodukt saab mõne järgmise toote toormeks, ka CO2. Üleminek kaamiatööstusele tähendab ka uut kompetentsi, tasuvaid töökohti ning tulu nii Ida-Virumaale kui tervele Eestile.
Huvitavat lugemist
Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele
Keemiatööstus
23.02.2023
Miks prügiplastid ja vanarehvid sobivad pürolüüsil ümber töötlemiseks?
Keemiatööstus
01.02.2023
Mis pürolüüsi käigus tekib?
Keemiatööstus
17.01.2023
Mis on pürolüüs ja kuidas see toimub?
Keemiatööstus
02.01.2023
Lahendame olulisi väljakutseid
Aitame vähendada kliimasoojenemist ja püüame kinni CO2.
Lahendame jäätmeprobleemi. Suudame peagi ümber töödelda kogu Baltimaades tekkiva prügiplasti ja vanarehvid.
Säilitame Ida-Virumaa töökohad, tõstame piirkonna konkurentsivõimet ja arendame ainulaadset kompetentsi.
Kasvatame tulu ettevõttele, Ida-Virumaale ja riigile.
Arendame oskusi ja tehnoloogiat, mida saame hakata eksportima.
Oleme tuvastanud tehnoloogiad CO2 püüdmiseks
TalTechiga kahasse läbi viidud uuring valis välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata Eesti Energia pürolüüsitehastest süsinikku kinni püüdma. Järgmine samm on koos tehnoloogiapakkujatega neist sobivaim valida ning leida koos teadus- ja arenduspartneritega parimad viisid, kuidas püütud CO2 tulevikus kasutusele võtta.
CO2 püüdmise uuring
Lahendame jäätmeplasti probleemi
Euroopas tekib aastas 47,5 miljoni tonni plastiprügi, millest 65% põletatakse energiatootmiseks või ladestatakse prügilates. Enefiti tehnoloogia võimaldab aastas ümber töödelda sadu tuhandeid tonne jäätmeplaste, mida muul moel pole võimalik ringlusse võtta. Näiteks mitmest erinevast plastist koosnevad ja väga määrdunud jäätmed.
Muudame palju keskkonnaprobleeme tekitavad jäätmed väärtuslikuks ressursiks, vähendades sellega tootmises põlevkivi osakaalu. Plaanime prügiplastide tööstusliku kasutamisega alustada 2024. aastal, kuid veel enne asume ümber töötlema vanarehve. Täiskoormusel suudaks Enefiti uueks kasulikuks tooteks muuta kogu Baltimaades tekkiva prügiplasti ja vanarehvid, ehk sadu tuhandeid tonne prügi, mis muidu ladestataks prügilates või põletataks suure süsinikujäljega ahjudes.
4 põnevat fakti
Uuringud koostöös Tallinna tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskusega on tõestanud, et Enefiti pürolüüsitehased sobivad erinevate plastisegude ümbertöötlemiseks.
Tavapäraselt ehk mehaaniliselt saab ringlusse võtta vaid ühest plastitüübist koosnevad ja võrdlemisi puhtad jäätmed. Enefiti pürolüüsitehased võimaldavad ümber töödelda ka seguplastide jäätmed, mis praegu tuleb põletada või ladestada.
Plastides on põlevkiviga võrreldes üle kolme korra rohkem õli. Nende kasutamine keemiatööstuse toorainena annab panuse naftatootmise vähendamiseks.
CO2 võib muutuda probleemist võimaluseks. Meie eesmärk on muuta ka CO2 väärtuslikuks ressursiks, millest saab toota erinevaid keemiatooteid.
Seotud teemad
Eesti Energiast
Loome uudseid ja keskkonnasõbralikke energialahendusi
Kontaktid
Leiad meie kontaktid siit lehelt
Vastutustundlik energia
Vaata siit, milline on meie teekond süsinikuneutraalseks ettevõtteks