Eraklient
Äriklient
Ettevõttest
Partnerile
Töö ja praktika
Uudised
Abi
EST
Eraklient
Äriklient
EST
Iseteenindus

Energiasääst

Nutikad nõuanded energia kokkuhoiuks

Leia oma kodu jaoks parimad lahendused

Poed pakuvad suurt valikut energiasäästlikke lampe, kodumasinaid ja soojuspumpasid. Kuidas aga sobivat valida? Jagame infot energiasäästu võimaluste ja tehniliste lahenduste kohta kütte, valguse ja soojustuse valdkonnas.

Leia oma kodu jaoks parimad lahendused

Vanad head hõõglambid võisid kulutada kuni veerandi kodu elektriarvest.
Pelgalt lampide vahetusega saab valgustuse kulu kuni 80% võrra vähendada!

Mida jälgida lampide ostmisel ja väljavahetamisel?

  • Uute lampide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu (luumenites – lm). Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700–750 lm, mida tekitab 33–48 W halogeenlamp, 11–12 W säästulamp või sama võimas leedlamp.
  • Jälgi lampide värvustemperatuuri (kelvinites – K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus (soe valge 2700–3000 K, valge 3500 K, külm valge >4000 K). Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud säästulamp või leedlamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.
  • Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju. Lampide eluead:
    - harilik hõõglamp – 1000 tundi,
    - halogeenlamp – 500–3000 tundi,
    - säästulamp – 6000–20 000 tundi,
    - leedlamp – 25 000–50 000 tundi.
  • Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
  • Välitingimustes või niisketes tubades kasutavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendile on märgitud töötemperatuur või IP-kaitseaste. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu ja vee vastu. Mida suurem on IP-väärtus, seda kaitstum on valgusti välismõjude vastu. Näiteks vannitoa lakke või aeda paigaldamiseks sobivad IP44-kaitseastmega valgusallikad.
    •

    Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole – köetakse ruume,
    kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.

    Kuidas hoida küttes kokku elektrikulusid?

  • Hoone küttekulu sõltub paljudest aspektidest: hoone suurusest, arhitektuurist, küttesüsteemist jne. Kõige energiatõhusamad on kompaktsed ristkülikukujulised hooned.
  • Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmetega ja nende korralise hooldamise abil. Küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest. 
    •
  • Mugav sisekliima eluruumides tähendab 18–22 °C õhutemperatuuri kütteperioodil. Sellise õhutemperatuuri tagamiseks on vaja Eesti kliimas kütta ruume keskmiselt kaheksal kuul aastas. Päikeseenergia lahendustega on võimalik ise toota elektrienergiat, mis katab ära olulise osas sooja vee tootmiseks vajaliku energiakulu sel perioodil.
  • Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida nendele termoventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist. Lisaks, üks kraad temperatuuri vähendamist tähendab küttekulude vähenemist 5% võrra.
  • Tänu keskkonnasoojuse kasutamisele suudavad soojuspumbad toota mitu korda rohkem soojust või külma võrreldes sissepandud elektrienergia kogusega – tulemust väljendatakse soojusteguriga. 1 kWh elektrienergia kohta toodavad soojuspumbad 2–5 kWh soojust, st nende soojustegur on keskmiselt 2–5.
    •

    Suurim energiakadu toimub halvasti soojustatud hoone puhul katuse ja lae kaudu,
    kuhu koguneb soe õhk, mis halva soojustamise korral kergemini välja pääseb.

    Tutvu soojustamise põhitõdedega

  • Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%.
  • Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoiu, kuna välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu keskmiselt 50–120 kWh seina m² kohta.
  • Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine annab aastas säästu keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna m2 kohta. Keskmiselt väheneb vanade hoonete soojusjuhtivus katuse ja pööningu soojustamise abil ligikaudu 1 W/(m2K) tasemeni 0,15–0,2 W/(m2K).
    •
  • Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli või keldri lae soojustamine annab aastas keskmiselt säästu 50 kWh soojustatava pinna m2 kohta. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule ning sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte-ja külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
  • Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojuspidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna m2 kohta. Soojustagatusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa soojusenergiat 900 kWh, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis. Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.

    • Sageli töötavad kodudes ooterežiimil seadmed, mida tegelikult ei kasutata.
    Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.

    Kuidas tuvastada energiaraiskamist?

  • Eri seadmete energiakasutust saad jälgida mõõturite ja monitoridega, mille abil on võimalik analüüsida seadmete senist energiakasutust ja näha võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
  • Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed otsesed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiasäästu saavutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kontrollida oma majapidamise energiatarbimist mis tahes maailma punktis.
  • Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti kaudselt energiat säästa.
  • Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgistuselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata kindlasti ka seadme energiamärgistust – mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.
    •

    Seotud teemad

    Eesti Energia mobiiliäpp

    Nutikas abimees sinu taskus

    Mobiiliäpist

    Roheline Energia

    Vali 100% taastuvenergia

    Lülitan end roheliseks

    Päikesepaneelid

    Tark investeering tulevikku

    Päikesepaneelidest