Elektriturg

1. Elekter jõuab hulgiturule

Avatud turul müüvad tootjad elektri hulgiturule, kust kokkuostjad (enamasti elektrimüüjad) saavad elektrit osta. Eesti on osa Põhjamaade ühtsest elektri hulgiturust Nord Pool, kus osalevad elektri tootjatena Läänemere piirkonna suurimad hüdroelektrijaamad, tuuleenergiatootjad, tuuma-, aga ka näiteks Eesti põlevkivielektrijaamad ja Iru prügipõletusplokk.

Elektritootjad annavad iga päev hulgiturule infot, kui palju ja mis hinnaga nad järgmise päeva igal tunnil elektrit toota saavad.

2. Elektri hulgihind kujuneb hulgiturul

Kuna hulgiturul tuleb pakkumisi teha oma tootmiskulude põhjal, ei saa elektrijaamad oma hindu ise välja mõelda. Elektri kokkuostjad on arvestanud välja, kui palju kliendid järgmisel päeval elektrit igal tunnil tarbivad ja mis on maksimaalne hind, millega ollakse valmis elektrit kokku ostma – elektrimüüjate nõudluse ja elektritootjate pakkumise põhjal tekibki elektri hulgihind (ehk elektri järgmise päeva turuhind iga tunni kohta), mille arvutab välja Nord Pool.

Elektri hulgihind võib ühe ööpäeva sees mitmekordselt kõikuda, sest tootjate pakkumine ja kokkuostjate nõudlus võivad ühe ööpäeva jooksul kümneid kordi erineda.

3. Elektri jaehinna määrab konkurents

Elektrimüüjad ostavad elektrit hulgiturgudelt. Jaeturul lisandub hulgihinnale elektrimüüja juurdehindlus, millega kaetakse tegevuskulud ja teenitakse kasumit. Lisaks mõjutab hinda kliendi personaalne tarbimisprofiil. Tarbimisprofiil annab muuhulgas ülevaate, kui suur on kliendi elektritarbimine ning milline on öö ja päevase elektritarbimise vahekord.

Lõpliku hinna paneb paika elektrimüüjate konkurents, täpselt nii nagu iga teisegi toote puhul.

4. Klient valib elektrimüüja

Avatud elektriturul saab klient ise valida, milliselt elektrimüüjalt elektrienergiat osta. Ühtlasi on igal hetkel võimalik elektrimüüjat vahetada. Avatud turul on elektrimüüja kõrval aga veel üks partner – võrguettevõte, kes transpordib elektri mööda juhtmeid sinu tarbimiskohani.

Erinevalt elektrimüüjatest, keda võib turul tegutseta piiramatu arv, on võrguettevõtted ka avatud turul loomulikud monopolid, sest ühe elektrivõrgu ülalpidamine on ühiskonnale lihtsalt märksa odavam kui mitme.